Pärnu Spordiklubi Altius

Pärnu Spordiklubi Altius

esmaspäev, 17. veebruar 2020

Eesti meistrivõistlused

Läinud nädalavahetusel toimusid Tallinnas Eesti meistrivõistlused U18, U20 ja U23 vanuseklassidele. Enne võistlusi olid minu ootused pigem tagasihoidlikud, kuna probleeme jagus omajagu ja küsimärke rippus mitme sportlase pea kohal. Nüüd saan kokkuvõttes aga öelda, et olen positiivselt üllatunud ning paljude tulemustega väga rahul. Ning mitmed sportlased näitasid, et neilt võiks suvel oodata väga kõrgetasemelisi tulemusi. Võtan nüüd kõigi etteasted pisut pikemalt kokku, alustades kõige vanemast vanuseklassist.

U23
Anete tegi kaasa 60 meetri ja 200 meetri jooksudes. Anete hooaja tippmark enne meistrivõistlusi oli 60 meetri distantsil 8,16. Kohe eeljooksus õnnestus hooaja parimat aega parandada ning 8,10 sekundiga jõudis Anete seitsmendana finaali. Finaaljooksu lõpetas ta kuuendana, korrates oma eeljooksu aega - 8,10. 200 meetri jooksus Anete kahjuks diskvalifitseeriti, kuna ta astus tõenäoliselt joonele. Täpsemalt kahjuks seda kommenteerida ei oska. Oma jooksu lõpetas ta muidu teisena ja kokkuvõttes võinuks ta saada sel alal 5 või 6 koha. Seekord siis nii. Kuna Anetega on plaanis mitmeid asju muuta treeningprotsessis ja üleüldiselt, siis otsustasime, et rohkem sisehooajal ei võistle ja hakkame suviseks võistlushooajaks varem valmistuma kui võibolla tavaliselt.


U20
Ann Marii: 60m - kuld. 200m - kuld. 400m - kuld. Lühidalt võiks ju nii tema etteasted kokku võtta, aga tegelikult on iga tulemuse taga omamoodi lugu. Enne võistlusi oli minu seisukoht selline, et 200 meetri distantsil on ta suursoosik, 400 meetri jooksus ootasin tugevat vastuseisu, aga lootsin siiski võitu ja 60 meetri jooksus ei julgenud esikohast isegi mõelda. 

Võistlused algasid 60 meetri jooksudega. Kokku toimus 3 eeljooksu ja Ann Marii oma eeljooksu ka võitis, püstitades kohe isikliku rekordi 7,81. Rekord paranes 3 sajandiku võrra. See tulemus viis ta ka parima ajaga finaali, ent sellegipoolest ei pidanud ma teda esikoha soosikuks. Ei olnud ju Ann Marii veel kunagi varem 60 meetri Eesti meistritiitlit võitnud ja ala peamise soosiku isiklik rekord oli Anni omast 13 sajandikku koguni parem. Finaaljooks oli aga vägev ja Ann Marii oma esimese meistritiitli sel alal ka kätte sai. Kõige vägevam selle saavutuse juures oli aga aeg - 7,72! Isiklik rekord paranes veel 9 sajandiku võrra! Päeva lõpus toimus 400 meetri jooks, mida Ann Marii jooksis viimati sisetingimustes 2015.aastal. Sellest ajast pärineb ka tema siserekord 1.02,85. Möödunud suvel 400 meetri jooksud suuresti ebaõnnestusid ja talvine ainus 300 meetri jooks ei sisendanud ka sugugi enesekindlust. Seega võtsime seda distantsi ettevaatlikult. Panime paika plaani, kuidas joosta ja sellest plaanist pidas ta väga hästi ka kinni. Tervet jooksu kontrollides võitis ta nendel võistlustelt teise esikoha ajaga 58,46. Kuigi tundub, et seis on parem kui suvel, siis kiirusliku vastupidavusega on veel palju tööd teha.
Teisel päeval ootas ees 200 meetri jooks. Sellise 60 meetri jooksu ajaga olid ootused ka väga kõrged selleks distantsiks. Siserekord 24,84 pärineb eelmisest talvest. Sel korral tuli siiski arvesse võtta ka seda, et esimesel päeval tuli joosta 2 korda 60 meetri jooksu ja korra 400 ning jalad ei pruukinud kõige värskemad olla. Lisaks oli konkurents sel alal tagasihoidlikum kui eeldasin. Seda näitas ka tulemus. Esikoha võitis Ann Marii veenvalt, aga võiduaeg 25,45 oli mõistagi pettumus. Hetkel on veel raske öelda, kas ta sisehooajal 200 meetri distantsi veel jookseb, et korralik aeg ka välja joosta.





 Fotod: Marko Mumm

Teise võistluspäeva lõpus osales Ann Marii veel 4x200 meetri teatejooksus. Ta jooksis meie viimast vahetust ning teatepulga sai ta neljandana, ees jooksid kõik väga head 200 meetri jooksjad. Mõnikümmend meetrit enne finišit õnnestus tal meie võistkond kolmandaks tõsta ning nii lõppesid Eesti meistrivõistlused talle neljanda medali võitmisega! 

Nende võistlustega teenis Ann Marii ka Eesti koondise kutse U20 vanuseklassi rahvusvahelisele maavõistlusele Minskis, Valgevenes. Sinna pääseb iga ala esimene Eesti meistrivõistlustelt ja seega saime me valida, mis alasid teha sooviksime. Nii võistleb Ann Marii seal 60 meetri jooksus ja 4x200 meetri segateatejooksus. Võistlused toimuvad Minskis 25-26.veebruar!

Ramonal jäi hooaja ettevalmistus poolikuks, kuna ta liitus treeningutega oluliselt hiljem kui teised. Seetõttu ei ole ta oma tippvormi ka talveks saavutanud. Otsustasime, et seekord osaleb ta pisut teistsugustel aladel. Nii tegi ta kaasa 60 meetri jooksus, 60 meetri tõkkejooksus, teivashüppes ja teatejooksus. Avapäeval oli kavas 60 meetri jooks. Oma jooksu lõpetas ta kolmandana, korrates oma hooaja tippmarki 8,29. Kõikide eeljooksude peale kokku oli see paremuselt 9.tulemus. Seega oli ta esimene, kes finaalist välja jäi. Teisel päeval oli kõigepealt kavas 60 meetri tõkkejooks. Kui suvisel võistlushooajal on Ramona juba mitu aastat 400 meetri tõkkejooksus kaasa teinud ja Eesti noortekoondisessegi pääsenud, siis lühikesel tõkkedistantsil võistles ta viimati 2016.aastal kui jooksis U16 vanuseklassi tõkkeid 10,52ga. Seekord toimus kohe finaaljooks, sest jooksjaid oli alles jäänud 7. Ramona tegi täitsa korraliku jooksu, ületades finišijoone viiendana ajaga 9,50. Medal jäi kõigest 9 sajandiku kaugusele. Järgmisena ootas ees teivashüpe. Mitmed aastad võitis Ramona Eesti meistrivõistluste medaleid just sel alal, aga viimati võistles ta teivashüppes 2018 suvel, kui ületas Balti meistrivõistlustel 2.98. Idee uuesti teivast proovida tuli täpselt 6 päeva enne võistlusi ja oma esimese proovi sai ta teha kolmapäeval Pärnus teivashüppevõistlusel, kus aga algkõrgusest 2.60 jagu ei saanud. Seekord alustas ta kõrgusest 2.50 ning alistas selle teisel katsel. Kõrgused 2.60 ja 2.70 alistusid esimesel katsel , 2.80 jällegi teisel ja siis 2.90 esimesel! Järgmisena sai ta proovima minna 3 meetrit, mis oleks tähendanud juba isikliku rekordi kordamist. Kuigi kõik hüpped olid lootustandvad, siis seekord see kõrgus veel ei alistunud. Aga väga korralik võistlus nii väikese ettevalmistuse pealt ikkagi! Sellega sai Ramona 4.koha, medali hinnaks oligi seekord täpselt 3 meetrit. 
Lisaks jooksis Ramona teatejooksus kolmandat vahetust ja aitas võistkonnal lõpetada pronksmedalitega. 



Kelly osales 1500 meetri jooksus ja teatejooksus. 1500 meetri jooksus läksime kindla plaaniga võidelda medali eest. Paika sai pandud graafik, kui kiiresti tuleks ringe läbida, et joosta 5.15, mis oli eeldatav medalihind. Jooks kulges aga omamoodi ning esimesed 400 meetrit läbis Kelly planeeritust 9 sekundit kiiremini! Seda oli liiga palju ja võis eeldada, et mingil hetkel ta enam joosta ei jaksa. Nii kahjuks ka läks, kuna jooksu ettevalmistus ei ole olnud päris selline nagu mina seda sooviks. Väga tagasihoidlik on jooksu kilometraaž olnud viimasel ajal ja seetõttu teadsin, et nii kiire alguse tõttu tuleb lõpus kannatama hakata. Pikalt medali positsioonil jooksnud Kellyl läkski seega raskeks ja mingil hetkel juba tundus, et ta ei jaksagi lõpuni joosta. Sellegipoolest leidis ta endas jõudu viimasel ringil uuesti kiirendada ja nii lõpetas ta jooksu neljandana ajaga 5.30,35. Medali hinnaks kujunes isegi tagasihoidlikum tulemus kui eeldasin - 5.19,13.  Medalita Kelly nendel võistlustel siiski ei jäänud, sest teatejooksus jooksis ta teist vahetust ja tegi seal igati korraliku etteaste. 

 Foto:Marko Mumm

Kristo tegi kaasa kaugus- ja teivashüppes. Kõigepealt oli kavas kaugushüpe, kus ta kolmandal katsel hüppas oma isikliku rekordi 6.19. Rekord paranes 5 sentimeetri võrra. Kokkuvõttes andis see 10.koha. Finaali viis veel tulemus 6.32. Teivashüppes elas Kristo üle ärevad hetked. Viimasel ajal väga heas hoos olnud Kristo oli seekord hädas algkõrguse 3.45 alistamisega. Algkõrgus siiski kolmandal katsel õnneks alistus ja edasi läks juba pisut kergemalt, 3.60 ületas ta samuti esimesel katsel, 3.75 teisel. Kõrgusel 3.90 lagunes kahjuks hoojooks täiesti ära ja ühtegi korraliku katset siin teha ei õnnestunud. Kokkuvõttes 4.koht, medali võitmiseks tulnuks hüpata uus isiklik rekord 4 meetrit (rekord 3.93). 

Vanessaga oli plaan selline, et seekord osaleb ta ainult kaugushüppes. Vahetult enne registreerimistähtaega tuli mul aga mõte, et tahaks temaga kolmikhüpet proovida, et võibolla õnnestuks odaviske kõrvale leida kõrvalala, millega tegelema hakata. Igaks juhuks registreerisin ta ka Eesti meistrivõistlustele, kuigi ei olnud kordagi näinud teda kolmikut hüppamas. 3 päeva enne võistlusi proovis ta trennis esmakordselt kolmikhüpet ja see tuli tal täitsa hästi välja. Parimal katsel hüppas ta pisut üle 10.50 ning sellest piisas, et mind veenda - ta proovib seda ala ka eestikatel. Avapäeval oligi kavas kohe kolmikhüpe. Esimese katse astus ta küll üle, aga kohe teisel katsel sai ta kirja 10.88 ning seda sugugi mitte ideaalse paku tabamisega. Kolmandas voorus hüppas ta veel 10.85. Tulemus 10.88 viis ta aga kaheksa parema hulka finaali! Finaalis küll tulemust parandada ei õnnestunud, ent sinna pääsemisega oli ta juba teinud väga hea võistluse! Kokkuvõttes talle seega 8.koht. Kaugushüppes sai ta parimal katsel kirja 4.79, mis andis 14.koha. Finaali viis veel tulemus 5.09.

 Foto:Marko Mumm

U18
Alustan kokkuvõtet Karl-Martiniga. Sel talvel tõkkejooksus suure edasimineku teinud Karl-Martin tegi seljale liiga nädala alguses. Ja nii hullusti, et probleeme oli isegi kõndimisega. Saime ta kiiresti abilise juurde, kes selja üle vaatas ja soovitused kaasa andis, mida tuleks teha. Nii ei teinudki ta kogu nädala jooksul ühtegi trenni. Andsime vaid aega, et selg saaks rahu ja taastuda. Laupäevaks oli seis selline, mis lubas võistlema minna! Seega soovin siin esmalt tänada meie abilist - Gerli Laagust! Aitäh! 

Esimesel võistluspäeval ootas ees kuulitõuge, kus Karl-Martin oli oma isikliku rekordi viinud jaanuaris Pärnus toimunud võistlustel 13.48ni. Kuulitõuge pidi andma ka esimese ülevaate, kas selg laseb pingutada ja kas see segab tema sooritust. Kolmandas tõukevoorus püstitas Karl-Martin isikliku rekordi 13.66! Ka paremuselt teine ja kolmas tõuge olid igati head tulemused - 13.37 ja 13.36. Uue isikliku rekordi püstitamisega sai ta kokkuvõttes 5.koha. Medalist jäi lahutama vaid pool meetrit. Tehniliselt on arenguruumi niivõrd palju, et selline tulemus võtab isegi kergelt sõnatuks. Teeme tublisti tööd, et suvel algaks tulemus numbritega 14.

Teisel päeval ootas ees 60 meetri tõkkejooks, kus Karl-Martin võitis Eesti karikavõistlustel esikoha isikliku rekordiga 8,50. Sellegipoolest ei olnud ta seekord jooksu favoriit. Hooaja edetabelis oli ta enne jooksu neljandal kohal. Oma eeljooksu ta võitis 8,51ga. See aeg viis ta kolmandana finaali, aga vahed konkurentidega olid väga väikesed. Eeljooksude ajad: 8,32 - 8,51 - 8,51 - 8,52 - 8,58. Järgmised kolm olid pisut kaugemal maas. Eeljooks ei olnud tehniliselt väga hea jooks, leidsime selles vigu ning analüüsisime, mida saaks finaalis paremini teha. Finaaljooksu neljanda tõkkeni tegi Karl-Martin täiesti suurepärast jooksu, olles kindlalt teisel kohal ja sugugi mitte kaugel maas liidrist, hooaja edetabelijuhist, kelle parim aeg enne Eesti meistrivõistlusi oli 8,21. Siis aga jooksis Karl-Martin neljandasse tõkkesse väga tugevalt sisse, kaotas kiiruse, tasakaalu, rütmi...Sinna see jooks ka läks, kuigi finišijoone ületas ta sellegipoolest neljandana, püstitades isikliku rekordi 8,41! 9 sajandikuline rekordiparandus sellise tõkkesse sisse jooksmisega on juba midagi erilist. Olen arutanud seda jooksu ka mõne kolleegiga, kes seda pealt nägid ning meie kõigi arvamus on selline, et siit tulnuks aeg 8,20 lähedale. Oletamine spordis aga midagi paraku ei maksa. Kui aga pettumusest üle saada, siis oma suurt potensiaali näitas Karl-Martin selle jooksuga küll. Meie tegutseme suure isuga edasi ja üritame ikka paremaks ja paremaks saada. Pisut palsamit hingele pakkus mõistagi 4x200 meetri teatejooks, kus Karl-Martin jooksis kolmandat vahetust ja aitas meie võistkonnal võita pronksmedalid!


 Fotod: Marko Mumm

Suurepärase võistluse tegi nendel meistrivõistlustel ka Carlyn. Tema kohal rippus väga palju küsimärke, ent vähemalt nendel võistlustel näitas Carlyn väga head minekut ja valmisolekut. Esimesel päeval oli kavas 60 meetri jooks, mis oli talle mõeldud pigem enda lahtijooksmiseks, sest teisel päeval ootasid ees 60 meetri tõkkejooks ja teivashüpe. Hooaja tippmark oli tal 60 meetri jooksus 8,31, isiklik rekord 8,17, mille ta jooksis aga 2017.aastal. Oma eeljooksu lõpetas Carlyn neljandana, aga suur oli rõõm kui selgus, et ta oli korranud oma isiklikku rekordit 8,17. Sellega sai ta 10.koha, finaali viis veel tulemus 8,11. Teise võistluspäeva esimese alana oli kavas 60 meetri tõkkejooks. U18 vanuseklassi tõkkekõrguste ja vahedega oli ta oma isikliku rekordi viinud jaanuaris Eesti karikavõistlustel 9,18ni. Oma eeljooksu lõpetas Carlyn teisena, püstitades aga isikliku rekordi 9,14! See aeg viis ta kuuendana finaali. Finaalis tegi ta väga ilusat jooksu kuni viimase, viienda tõkkeni, kuhu komistas. Sinna läks kaotsi oluliselt sajandikke, aga jooksu lõpetas ta neljandana, püstitades taas isikliku rekordi 9,04! Võimalik, et selle komistuseta tulnuks aeg alla 9 sekundi. Aga kõige suurem rõõm on mul just selle üle, et iga jooksu ja võistlusega on ta praegu oluliselt paremini jooksma hakanud taas tõkkeid. 2.jaanuaril jooksis ta seda tõkkevahet esimest korda ja siis oli aeg 9,47, karikavõistlustel sai ta proovida teist korda ja siis tuli aeg 9,18. Nüüd siis 9,14 ja 9,04. Edasiminek on olnud rõõmustav. 

Kohe tõkkefinaali järel tuli kiirustada teivashüppe juurde, kus juba käisid soojenduskatsed. Teivashüpe on olnud tema põhiala mitmed aastad ja toonud talle palju võite nii TV10 olümpiastardi etappidelt kui Eesti meistrivõistlustelt. Sel talvel on olnud aga selle alaga väga palju probleeme, kuna oleme muutnud hüppetehnikat. Asjad on vahepeal olnud nii kehvad juba, et trennides ei saa ühtegi hüpet sooritada, ka senised võistlused olid väga tagasihoidlikud - 3.32, 3.22 ja 3.13. Ning põhjus väga lihtne - senine teivas oli muutunud nii pehmeks, et sellega ei ole enam võimalik täishoolt hüpata. Jäigemat teivast on ta aga kartnud ning väga palju tehnilist tööd on jäänud seetõttu tegemata ka treeningutel. Seekord alustas ta võistlust kõrgusel 3 meetrit ning oma pehme teibaga ta sellest ka üle hüppas. Kõrgust 3.10 läks ta samuti selle teibaga proovima, ent esimene katse oli täiesti lootusetu. Oli kaks võimalust - kas jätta võistlus pooleli või võtta kätte jäigem teivas ja sellega lõpuks hüppama hakata. Teise katse sellel kõrgusel tegi ta jäigema teibaga, aga jättis õhus siiski hüppe pooleli. Tuli minna veel kolmandale katsele. Kui seis tundub juba lootusetu, võttis Carlyn end niipalju kokku, et tegi hüppe korralikult ära uue teibaga, kõrgus alistus kolmandal katsel. See oli muideks esimene õnnestunud katse üldse selle teibaga. Nüüd sai lõpuks taas hüppama hakata, sest see teivas oli talle täiesti jõukohane ja nüüd sai ta sellest ka ise aru. Kõrguse 3.20 ületas ta esimesel katsel, 3.25 samuti esimesel. 3.30 jättis ta vahele, 3.35 alistus teisel katsel, 3.40 samuti teisel ja 3.45 ka teisel katsel! Nüüd tuli proovima hakata kõrgust 3.50, aga selleks hetkeks oli ta teinud juba 12 võistluskatset täishoolt. Kõrgusel 3.50 sai väsimus võitu, kõrgust ületada ei õnnestunud ja seekord tuli leppida 4.kohaga. Medali andiski tulemus 3.50. Väga tõenäoline, et hüpped 3.50 peal oleks olnud paljud paremad, kui oleksime rohkem kõrgusi vahele jätnud ja vähem hüpanud madalamatel kõrgustel. Aga see oli investeering tulevikku. Seekord tuli valida, kas säästa ennast ja võidelda medali eest või saada enesekindlus kätte, et selle teibaga ei ole mingit probleemi hüpata. Valisin teise variandi ja ei kahetse seda. Loodetavasti saame nüüd ka treeningutel hüppamisega tegelema hakata! 


 Fotod:Marko Mumm

Hanno tegi seekord kaasa 60 meetri jooksus ja kaugushüppes, lisaks teatejooksus. Tema ettevalmistus talviseks võistlushooajaks läks tervislike probleemide nahka ja praegu ei ole ta isegi mitte lähedal oma parimate päevade vormile. Aga ma ei poolda väga ka hooaja vahelejätmist noore sportlase puhul, kui hetke tervislik seisund võimaldab taas treenimist ja võistlemist. Nii läksimegi lihtsalt võistlema, et treeningutesse vaheldust tuua. Oma 60 meetri eeljooksu lõpetas Hanno teisena, saades ajaks 7,46. See tulemus viis ta seitsmendana finaali. Finaalis õnnestus tulemus pisut parandanda - 7,43 andis kuuenda koha. Kui vorm on kehvapoolne, siis mõjuvad kaks sellist pingutust kehale hoopis teistmoodi kui sportlasele, kes on heas vormis. Nii ei olnud kaugushüppes seekord enam midagi välja pigistada - tulemus 6.05 viis küll finaali, aga enamat 8.kohast see ei andnud. Teisel päeval toimunud teatejooksus tegi Hanno aga meie võistkonna viimase vahetuse jooksjana väga korraliku jooksu ja tasuks kolmas koht ja pronksmedalid. Hannol tuleb pea püsti hoida ja edasi treeningutele keskenduda. Kui tervis rohkem alt ei vea ja suveks saame korralikult valmistuda, siis minul ei ole küll kahtlust, et näeme suvekuudel võistlemas juba hoopis teisel tasemel sportlast.

Foto: Marko Mumm


Uku tegi kaasa 60 meetri ja 200 meetri jooksudes, kaugushüppes ning teatejooksus. 60 meetri jooksus sai ta ajaks 7,82. Tema selle talvel välja joostud isiklik rekord on 7,72. See andis kokkuvõttes 21.koha. 200 meetri jooks õnnestus aga juba palju paremini. Eesti karikavõistlustel viis ta oma rekordi 25,84ni. Seekord lõpetas ta oma jooksu teisena, püstitades aga uhke isikliku rekordi 25,06. Rekord paranes lausa 78 sajandikku! 7 jooksu peale kokku andis see 13.koha. Kaugushüppes püstitas ta isikliku rekordi kohe esimesel katsel - 5.53. Rekord paranes 7 sentimeetri võrra. Kokkuvõttes andis see 19.koha.

Foto:Marko Mumm

Üpris keeruline on hooaeg olnud Kätlinile. Ent omavahel rääkisime me sellest juba eelmisel kuul, et võtame nüüd talve pisut rahulikumalt ja mõtleme välja, mida teha oleks vaja, et suvel oleks hoog jälle selline nagu eelmiselgi suvel. Eesti meistrivõistlustel tahtis ta siiski kaasa teha ja nii osales ta 60, 200 ja 400 meetri jooksudes. Oma 60 meetri eeljooksu lõpetas ta teisena, saades ajaks 8,38. 200 meetri jooksus sündis vähemalt hooaja tippmark 28,03. Kokkuvõttes sai ta sellega 15.koha. 400 meetri jooks kulges raskelt - 1.07,38 andis 18.koha. Kindlasti Kätlin sel talvel rohkem ei võistle ja hakkab temagi valmistuma suveks. Teeme selleks kõik, et vorm paraneks ja suvel näitaks ta taas selliseid aegu, milleks ta on võimeline!

Iti-Mai osales oma esimestel Eesti meistrivõistlustel. 60 meetri jooksus püstitas ta kohe uue isikliku rekordi 8,51. Esimest korda elus sai ta proovida ka 200 meetri jooksu ning esimene rekord sel alal on tal seega 29,28. Viimastel kuudel on Iti-Mai korralikult edasi arenenud ning kui ta suudab ka järgmised kuud korralikult trennis käia, siis sünnivad ka suvel kahtlusteta isiklikud rekordid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar