Pärnu Spordiklubi Altius

Pärnu Spordiklubi Altius

neljapäev, 19. märts 2015

Laager - tee tippu

Seekord räägin küll meie teekonnast Troodose mäestiku tippu. Kuigi ka sportlikult üritame me tippu ju jõuda.

Esmaspäeval oli meil puhkepäev. Hommikul kell 9 startisime autoga ringreisile. Meie esimene sihtkoht oli Troodose mäestik ja eelkõige selle tipp Olümpose mägi, mis on Küprose kõrgeim tipp, millel kõrgust 1950 meetrit. Esmalt võtsime suuna lääne poole, tunniajase sõidu järel keerasime kiirtee pealt ära sisemaale. Tol hetkel näitas termomeeter 20 soojakraadi. Tee mäetippu kulges mööda käänulisi ja mägiseid teid. Suund oli koguaeg ülesmäge. Huvitav oli selle teekonna ajal jälgida temperatuuri langemist. 40 minutit sõitu  ja parkisime auto ära. Olime tipule üsna lähedal ja väljas oli 6 soojakraadi! Pidime pikad riided selga panema ja edasi liikusime jalgsi. Mägedes avanenud vaade oli võrratu. Kõige kummalisem oli näha lund. Lund oli üsnagi palju. Jalutasime veel kõrgemale ning jõudsime välja suusabaasini. Seal olid inimesed, kes mängisid lumesõda ja sõitsid mäest alla suuskadel. See oli väga huvitav vaatepilt, sest 40 minutit varem olime lühikestes pükstes nautimas rannailma. Aga see oli vägev. Kõndisime täitsa mäetippu välja, siis tuli vastu juba Küprose sõjaväebaas ja edasi meil minna ei õnnestunud.

Sõitsime mäest alla tagasi ja suundusime veel ümbrust uurima. Käisime Kourionis, mis on muistne Rooma aegne linn. Seal oli amfiteater, saun ning villad, kus kunagi elati. Kourion on asustatud kreeklaste poolt u 1200 aastat e Kr ja linn hävis 365. aasta maavärinas.

Olime juba niipalju kõndinud, et otsustasime teise poole päevast võtta rahulikumalt. Sõitsime linna, mil nimeks Limassol, mis on Vahemere suurim transiidisadam ning piikonna olulisim turismi-, tööstuse- ja teenustekeskus. Lisaks on see suuruselt Küprose teine linn. Seal otsisime kohta, kus süüa. Tahtsime proovida midagi kohalikku ning leidsime väikeste restorani, mida juhtis tore vanaproua. Kõik seinad olid kaetud fotodega, mistõttu jäi mulje, et tegu on perekonna ettevõttega. Tellisime Meze, mis peaks olema siis üks Küprose rahvustoite. Meze ei ole üks konkreetne toit, vaid see on erinevate toitude kogumik, kus kogu laudkond saab proovida erinevaid kastmeid, liha- ja kalaroogi. Kõhu sai ikka väga täis.

Päeva lõpuks külastasime veel Limassoli suurimat kaubanduskeskust. Seejärel alustasime tagasiteed ja täpselt kell 21 õhtul jõudsime taas koju. Oli meeldejääv päev.

Meil on jäänud siin olla veel 5 päeva. Ilmad on olnud suurepärased, vihma ei ole me kordagi enam saanud. Igapäev on väljas 20 kraadi sooja. Meie tüüpiline päev näeb välja umbes selline: 7.30 äratus. Hommikusöök. Puhkus. 10 ajal liigume päeva esimesse trenni. See kestab reeglina 2 tundi. Seejärel tagasi koju, kus esimese asjana sööme. Lõuna on meil kerge. Teeme reeglina salatit, pliidi ääres keegi ei mölla. Seejärel puhkus - kes magab, kes pikutab niisama, kes võtab väljas päikest. Väsimus on päris suur ja unevajadus tavaliselt kordades suurem. Pole veel olnud päeva, kus me ei oleks päeval maganud. Õhtune trenn algab reeglina 16-17, sõltudes sellest, kas kavas on jõutreening või kross. Pärast õhtust trenni leotame jalgu basseinivees ja teeme korraliku õhtusöögi. Kell pool 7 on siin pime. Uni tuleb siin samuti palju varem, kuna füüsiline koormus on oluliselt suurem. Igapäev me siiski kahte trenni ei tee (Karl tegelikult teeb, temal on õhtuti taastav kross alati). Näiteks täna oli meil üks trenn - hüppetrenn. Aga väsimus on ikkagi suur. Üritame võtta järelejäänud päevadest veel viimast, aga samas hoian kindlat piiri, et me siin liiga palju ei teeks.

Teel Olümpose tippu


 Ja teel tagasi mäest alla!

 Amfiteater Kourionis

 Vaade Kourioni linnamüüridelt





 üks osa Mezest. Siia tuuakse veel juurde šašlõkki ja grillitud liha. Osa asju on juba otsa ka saanud ja laualt ära viidud


Troodose mägedes saab suusatada küll


Olümpose mägi on vallutatud - 1952 meetrit


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar