Pärnu Spordiklubi Altius

Pärnu Spordiklubi Altius

pühapäev, 17. november 2013

Meie tähed

Spordiklubi Altius on kuulunud Eesti kergejõustiku paremikku juba väga pikka aega. Treener Ando Palginõmme all on üles kasvanud hulgaliselt väga edukaid kergejõustiklasi, kes tulnud korduvalt Eesti meistriteks, püstitanud Eesti rekordeid, kuulunud Eesti koondistesse ning võitnud ka tiitlivõistluste medaleid. Meie spordiklubist alustas oma väga edukat sportlaskarjääri kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter. Naiste odaviskes hoidis pikka aega Eesti rekordit enda käes Moonika Aava, kes on osalenud ka kahel korral olümpiamängudel ning võitnud U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste pronksmedali. Pikka aega kuulusid Eesti kiirjooksjate absoluutsesse tippu Henri Sool ja Martin Vihman. Praegu on spordiklubi Altiuse suurim täht kindlasti Eleriin Haas, kõrgushüppaja, kelle isiklik rekord on 1.92! Kõiki siinkohal ette lugeda ei jõuagi.

Kui mina 2006.aastal samuti Ando Palginõmme õpilasena Pärnusse tööle asusin, tundsin väga suurt vastutust ja pinget, et tulemuste latti kõrgel hoida. Iga aastaga on seda tegelikult üha raskem teha, sest tänapäeval ei ole sport noorte seas enam sellise tähtsusega nagu see oli kasvõi 10 aastat tagasi, varasemast ajast rääkimata. Arvutid ja muu selletaoline meelelahutus on lapsi spordi juurest ära võtnud. Paraku peab tunnistama, et lapsed, kes sügisel trenni tulevad, on reeglina nõrgemate füüsiliste eeldustega kui lapsed aasta tagasi. Muidugi on ka erandeid, aga keskmine tase on kindlasti tagasihoidlikum kui varem. Põhjusi on siin palju: arvutid; värskes õhus jooksmine, ronimine, roomamine on oluliselt vähenenud. Siinkohal soovitan lastel, ent ka lastevanematel vaadata ära üks video. Samadel teemadel arutleb Eesti üks tunnustatumaid kergejõustiku treenereid, V katergooria treener Leonhard Soom, kes teist aastat on ka minu treener. Leian, et seda videot peaks nägema iga lapsevanem.



Kuigi tingimused ei ole kõige soodsamad, et kasvatada väga häid sportlasi, leidub siiski neid, kes veel unistavad sportlaskarjäärist ning soovivad sel alal ka oma unistused ellu viia. 

2006.aastal tööle asudes ei osanud ma arvata, et mu esimesed tööaastad sellist vilja lõpuks annavad. Tunnistan praegu, et esimese 7 aastaga saavutatud tulemused ületavad mu ootusi tugevalt. Olin noor algaja treener, kellel ei olnud enesekindlust ega veendumust, et minu valitud treeningmeetodid on õiged ja aitavad noortel oma unistustele lähemale jõuda. Mõistagi tegin ka mina noore treenerina palju vigu, teen veel siiani. Loodetavasti küll üha vähem. Kui mõni treener julgeb väita, et ta ei ole oma töös vigu teinud, siis sellepeale ütlen mina praegu, et kohe kindlasti ei vasta see tõele. Treener õpib kogu oma elu.

Millega ma ei osanud arvestada, oli see, et ühel hetkel saavad mu õpilased piisavalt vanaks, et lõpetavad gümnaasiumi ja kolivad Pärnust minema. Või et elu keergkäigud on sellised, et pere kolib erinevatel põhjustel teise linna või riiki elama. Oma õpilastega tekib täiesti uskumatu side aastate jooksul ja selliste muutustega ei ole ma suutnud siiani rahulikult toime tulla. Iga õpilase lahkumine jätab oma jälje ning sellega pean ma veel vaeva nägema, et seda protsessi kui elu loomulikku osa võtma.

Jõuan nüüd lõpuks asja tuumani, miks sellist mõttekäiku üldse esitama hakkasin. 2013.aasta oli just selles osas eriline ja ka keeruline, et mitmed väga edukad sportlased lahkusid Pärnust eelpool nimetatud põhjustel. Kuigi mul on ka oma eelnevatel aastatel olnud neid õpilasi, kes  lõpetavad gümnaasiumi või peavad elukohta vahetama, siis sel aastal lõpetas mul lend, kelle tulemused ja saavutused on teinud minust treeneri, kes ma tänasel päeval olen. 

Seega leian, et on äärmiselt oluline neid õpilasi teile kõigile tutvustada, koos nende tulemuste, saavutuste, edu ja ebaeduga. Järgnevate nädalate jooksul tutuvustan teile seega ühte väga erilist sportlaste seltskonda, kes on oma nime spordiklubi Altiuse ajalukku juba praegu kirjutanud. Loodan, et vaevute nende sportlaskarjääri tutvustavaid peatükke siin blogis lugema ja kaasa mõtlema, mida on vaja, et sellele tasemele jõuda. Need sportlased on eeskujuks praegustele Altiuse noortele, kes loodetavasti sama teed läbima asuvad. Loodetavasti saame kunagi lugeda vähemalt ühest neist, kes on välja jõudnud olümpiamängudele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar